//Persoonilugu//
- Kuidas sattusid tantsuhuvi peale?
No see oli ikka juba väga ammu aega tagasi. Olin teismeline ja vaatasin hästi palju filme. Nende hulka sattusid sellised romantilised tantsufilmid nagu näiteks „Dirty Dancing“ või „Grease“ või „Saturday Night Fever“. Vaatasin neid filme suure huviga ja mõtlesin, et võiks ise niimoodi tantsida. Põhikoolis üritasid klassiõed mind rahvatantsu meelitada, aga see neil ei õnnestunud. Ühes trennis käisin ja rohkem enam ei läinud. Nähtavasti ei olnud see päris minule või lihtsalt tähtede seis ei olnud sobiv.
- Kuidas leidsid tee siia klubisse?
Kui minu jaoks oli aeg küps, siis hakkasin netist otsima võimalusi, kuidas ja kus saaks tantsimisega tegeleda. Ega ma ei olnud Sinilinnust midagi kuulnud. Sellel ajal olid tuntumad klubid Tango ja Stiil. Kuhugile leheküljele ma sattusin, kus üks neiu nimega Johanna otsis tantsupartnerit. Kirjutasin talle ja tema oligi see inimene, kes mulle Sinilinnust rääkis. Ta kiitis väga klubi ja selle klubi treenereid Heinot ja Evat. Tema jutt oli nii veenev, et ma otsustasin oma silmaga selle asja üle vaadata. Esimesse trenni tulin kohe päris üksi. Johannaga ma diili teha ei saanud, sest tema oli juba kauem tantsinud ja otsis endale kogenumat tantsupartnerit. Kui kohale tulin ja nägin, kuidas klubis asjad toimivad, siis oli minule see asi müüdud. Võin öelda, et see oli „Armastus esimesest silmapilgust“. Peale trenni läksin koju ja panin netti kuulutuse otsin tantsupartnerit, kellega koos tantsutrenni minna ja kõik muu on ajalugu.
- Mida lootsid või ootasid?
Lootsin tantsima õppida. Kui aus olla, siis ma ei mäleta, mida täpselt lootsin või ootasin. See oli kõik nii ammu. Pigem olen palju rohkem saanud, kui oleks eales arvanud. Kindlasti ma ei arvanud, et ma kuhugile võistlustele lähen.
- Kaua oled siin liige olnud?
Ise ma täpselt ei mäleta, aga kui Eva andmed õiged, siis 2006. aasta kevadel tulin esimest korda trenni. Kogu aeg ei ole aktiivne olnud. Pause on sisse tulnud. Kõige pikem paus oli vist 3 aastat.
- Miks tulid uuesti ja uuesti tundi?
No siin on palju tegureid. Loomulikult see, et mul on olnud alati väga head ja toredad tantsupartnerid, kellega on olnud suur rõõm koos trenni teha. Treenerid, kes on klubis trenne andnud on olnud professionaalid ja teinud oma tööd suure kirega. Loomulikult ei saa unustada Heinot ja Evat. Heino ja Eva kohta on isegi raske sõnu leida … teevad asju suure südamega ja kellele võib alati loota. Tantsimine on juuuuu väga FUN.
- Mida toredat meenub partneritest?
Ainult head. Kõik minu tantsupartnerid on olnud väga toredad, töökad ja lahedad inimesed. Nalja on saanud alati, aga ka palju tööd tehtud. Olen teinud trenni Tartu Ülikooli õppehoone koridoris. Saalis, kus oli väga külm ning joped pidid seljas olema jne jne jne.
- Milline on olnud sinu kõige erutavam kogemus?
Huvitav küsimus. Õnnelik olen ikka olnud, kui mõnel võistlusel on hästi läinud või olen trennis treenerite käest kiita saanud.
- Mis on raske olnud ja kuidas sellest üle oled saanud?
Raske on olnud, kui olen pidanud tantsupartnerit vahetama. Kahjuks kuulub see selle spordialal juurde. Aeg on see, mis alati aitab. Samas annab see võimaluse jälle uue ja toreda inimesega koos trenni teha.
- Millise väärtuse oled endale läbi tantsu leidnud?
Arvan, et olen mina ise ikka edasi.
